ÜLEMAAILMSED KESKKONNAPROBLEEMID
RAHVASTIKUPROBLEEM
KTo288, Wikimedia Commons
- Maailmas elab üle 7 000 000 000 (seitsme miljardi) inimese. Maailma rahvastiku arv kasvab kiiresti. Vaata lisaks siit!
- Kõige rohkem inimesi elab Hiinas, Indias ja USA-s.
- Rahvaarvu kiire kasv toob kaasa loodusvarade suurema kasutamise, toidu- ja veepuuduse.
KLIIMA SOOJENEMINE
|
|
OSOONIKIHI HÕRENEMINE
- Kõike elusat Maal (inimesed, taimed, loomad) kaitseb Päikeselt tuleva ohtliku kiirguse eest osoonikht.
- Osoonikihi paksus on 3 millimeetrit. Osoonikiht asub 10-50 kilomeetri kõrgusel.
- Mõned keemilised ühendid põhjustavad selle kaitsva kihi hõrenemist ja ohtliku kiirguse jõudmise Maale.
- Vaata pilti, millel vihmavari sümboliseerib Maad kaitsvat osoonikihti!
ENERGIAPROBLEEM
Oilshale, Mion Wicimedia Commons
- Järjest suurem energiakasutamine (transport, tootmine) toob endaga kaasa taastumatute loodusressursside (nafta, kivisüsi, põlevkivi) lõppemise.
- Elu näitab, et mida parem on inimeste elujärg, seda enam tarvitavad nad energiat.
- Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega. Energia tootmine tähendab alati ka saastamist, seega suurendab tootmise laiendamine ka saasteprobleeme.
- Järelikult - parim viis hoida keskkond puhtana on säästa energiat igal võimalikul moel.
JÄÄTMEPROBLEEMID
ChrisiPK, Wikimedia Commons
- Olme- ja tööstusjäätmete hulk suureneb pidevalt.
- Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu.
- Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed, igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti.
- Vaata saadet Mõistlik või mõttetu!
TAIME JA LOOMALIIKIDE HÄVIMINE
- Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljardit liiki. Iga päev kaob neist 50 - 100 liiki, põhjuseks kas otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka saastumine), võõrliikide pealetung jms.
- Arvatakse, et juba järgmise paarikümne aasta jooksul võib kaotsi minna iga neljas praegu Maal elavatest liikidest .
PINNASE HÄVIMINE JA KÕRBESTUMINE
Dry land, Arivumathi, Wikimedia Commons
- Igal aastal kaotab meie planeet ligemale 70 000 ruutkilomeetrit ehk 7 miljonit hektarit haritavat maad (mullapinnas hävib). See tähendab, et kaotsi läheb Inglismaa suurune maalahmakas.
- Kõrb võib väga kiiresti laieneda, suurim kõrb Sahara Aafrikas liigub igal aastal edasi umbes 10 kilomeetrit.
VEEKRIIS JA VEEKOGUDE REOSTUMINE
Autori foto
- 71% Maast kaetud veega, sellest vaid 1% joogivesi.
- Vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik.
- Maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused.
HAPPEVIHMAD
Happevihma kahjustus skulptuuril
Nino Barbieri, Wikimedia Commons
- Happevihmad tekivad kui vabrikutest õhku paiskunud väävli- ja lämmastikühendid ühinevad õhus oleva niiskusega. Kui hakkab sadama vihma, siis tekkinud happed langevad tagasi Maale.
- Happesademed kahjustavad mulda, metsi, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi jm.
